Veniv kumm/tamiil peaks igal inimesel kodus olema. Endale sobiva veniva käevõru meisterdamisega saab hakkama iga mitte-ehtemeister ja laps. Samas kipuvad katki minema ja välja venima ka valmis tooted.
Millist kummi valida? Maitse asi. Kõige levinum on 0,8mm läbimõõt – seda kasutan ka mina kõige rohkem. 1mm kumm sobib raskematele helmestele kuid ei lähe paljudest aukudest läbi. 0,6mm on küllaltki peenike, kasutatakse väikeste aukude puhul (nt. naturaalsetel pärlitel on väga väike auk).
Kas mitmekiuline või tamiil? Jällegi maitse asi. Mitmekiuline on pehmem venima, katki läheb kiud-haaval. Tamiil läheb katki tavaliselt kas kõvasti tirides või siis, kui mingi terav koht “lõikub” sisse. Minul kipuvad nad pigem välja venima ja tahavad seepärast juba vahetamist.
Soovitus – sõlmige korduvalt (umbsõlm ja siis keerake sõlm teistpidi ja sõlmige veel), tamiil-tüüpi kummi sõlmele kindlasti liimitilk peale panna, siis ei keri lahti. Ärge kasutage nn. minutiliime (kiirestikuivavaid), sest poolvääriskivid võivad reageerida nendele ning tuhmi katte peale võtta. Momendil kasutan mina Loctite GEL liimi. Geel-liim jääb elastsem (kukkudes ei löö kivid lahti), selle liimi peale kivid ei reageeri, samas saab küünega kraapides vana liimi kergemalt kätte.
Venivate käevõrude pluss on see, et neid saab randmele mitu kihti panna. Ka ümarad ja killud sobivad omavahel üllatavalt hästi kokku. Ja meeldib mulle ikka ise neid käevõrusid teha, sest siis saab pikkuse sobivaima ja ega hindki tuleb soodsam. Mõned on mul tehtud pikemad, et saaks valida, kas panen käele või kaela. Kaevõru, mis on tehtud pikkusega kaks korda ümber randme, mahub ilusti kaela ümber.
